Usun, et tõde elab meis endis. Kõik, mida me näeme ja kogeme enda ümber, on peegeldus meie sisemisest maailmast – ja selles on ilu.
Ma aitan dekodeerida elukoodi – hoian ruumi, kus saab kogeda ehedust, ausust ja läbipaistvust.
Ruumi, kus võib lasta kõigel lihtsalt olla. Ilma hinnanguta. Ilma pingutuseta.
Näitan rõõmuga vaatenurka, mida sa oma lugu rääkides võib-olla ise ei märka.
Sõnad on minu tööriistad – vahendid, millega nähtamatu saab nähtavaks.
Mitte selleks, et muuta. Vaid et mäletada.
Olen muutuja ja muutja. Ja ma mäletan – tõde on see, et tõde on muutuv.
Meil on vabadus.
Vabadus lugudest.
Vabadus valida kogemusi, mida me päriselt soovime.
Armastan hoida ruume, kus inimene saab lihtsalt olla – ausalt, ehedalt, iseendana.
Loon hetkes, kuulan sagedust, usaldan.
Luues lasen lahti sellest, kes ma olen identiteedina – ja luban elul juhtida.
Sellest sünnib loomine, mis kannab.
