Me kõnnime paradoksides. Polaarsuste vahele venituna elame dünaamilises vastandite tantsus. Häbelik ja ekstravertne, seksuaalne ja puhas, mehelik ja naiselik – me suudame seda kõike kehastada ja endasse mahutada.
Selles praktikas töötame triaadina, et anda sisemisele polaarsusele füüsiline vorm. Läbi liikumise ja hääle liigume oma sisemaailma ning leiame uusi ja loovaid viise vastanditevahelise ruumi kehastamiseks. See on mänguline, kuid sügav praktika, mis toetab meid kõige kangekaelsemate sisemiste pingete läbimisel.